mucho trabajo, mucho dinero!

Tere talv! Pommuudis on muidugi see, et mul varastati või mul kadus või mul haihtus rahakott kuskil San Francisco salapärastel tänavatel või oli see hoopis bussis? Kes seda enam teab, fakt on see, et mu tähtsad dokumendid nagu IDkaart, juhiload, ameerika pangakaart, 60 dollarit maksev bussi kuukaart, Kadri ID kaart, krediitkaart ja muu oluline eestikaardindus olid selles vanas, aga mulle alati truus rahakotis. Sularaha õnneks seal palju sees ei olnud, kuskil 5-10 dollarit. Kõik juhtus reede öösel vastu laupäeva, kui ma õnnelikult töölt koju tulin. Käisin nagu segane kõik tänavad läbi ja tahtsin San Franciscole peksa anda ja muud koledat veel. Kõige vapustavam oli see, et mu ettemaksuga telefon omas ainult 1-2 kõne krediiti. Raha mul polnud, seega bussiga koju ka minna ei saanud (jalgsi ma koju ei saagi kuidagi). Helistasin Kadrile ja ta võttis imekombel telefoni vastu.
Hiljem selgus, et ka Kadril polnud telefonil raha ning minu kõne oli ka viimane, millele sai vastata. Leppisime kokku, et saame 108ndas peatuses kokku. Ma rääkisin veel kõikide bussijuhtidega ja bussiasutustega ja küsisin mida ma tegema peaksin, kõik olid väga lahked, aga kasu polnud. Pangakaarti ka kinni panna ei saanud, sest telefonil polnud raha. Kõlab küll nagu unistuste olukord :D Kell oli 2 kui õnnetult koju jõudsime. Järgmine päev ajasin asja joonde, tegin politseisse avalduse ja ostsin uued kuukaardid, pangakaardid ja muud möllud. Aga need õrnad õmblused, millega aeg on mu puruksrebitud hinge lappida üritanud, on veel siiani kerged purunema. See oli nali muidugi. Õnneks raha kaartite peal oli alles ja elu läheb edasi. Ja siis mainiks veel nii muuseas ära, mida San Francisco mult nüüd praeguse seisuga võtnud on : kaks paari kõrvarõngaid, plätud, paar pükse, mp3’me ja rahakoti. :D. Aga muu on kõik vinge.
Muidu ikka käime truult tööl ja maksame makse. Oma kodu on jube äge omada tuleks ära mainida. See teeb ikka meele rõõmsaks alati. Eriti suurepärane on see, et meil on pesumasin ja KUIVATI! Oh, seda õnne! :) Seda kõike on meil augusti lõpuni, aga siis ongi aeg lahkuda California ringreisile. Kui mu mälu mind ei peta, peaks 25ndal saabub meie juurde otse Tartu lummavatelt tänavatelt preili Keith Voogla. Siis oleme veel natuke aega SF’s ja ongi on minek. Plaanid on jube suured. Tahame ikka kõik kohad ilusti läbi käia – LA ja Yosemite, Las Vegase ja OC ja Laguna Beachi ja San Diego ja muud asjad, kuhu iganes rattad veerevad. Sedapsi siis.

Vahepeal käisime ära ka Santa Cruzis kui meil Kadriga vaba päev oli. See oli üks vahva reis. Sai ujuda ja päikest võtta nagu kord ja kohus. Hiljem juhtusime veidral kombel ka härra Raidoga Santa Cruzi tänavatel kokku ning sõitsime roheliselt meelestatult koos koju.(Santa Cruzist ka siis pildid :) )






Tööl on ka päris okei. Nalja saab palju. Kingitakse lilli ja uuritakse IKKA VEEL 10 korda päevas Eesti kohta. Sellegipoolest hakkab siibrisse viskama, aga palju pole enam jäänud. Oh, ja nendest inimestest ei hakka ma rääkimagi. Eriti naljaks oli see, kuidas samal ajal, kui ma tellimust võtsin, üks mustanahaline härra oma kujutletava semuga enda kõrval elavat vestlust pidas. Muud ma nagu pajatada väga ei oskagi. Treasure Island on üks tuuline saareke ja ei jõua ära oodata, millal saab kõrbekuumusesse, mida arvatavasti terve Eesti vihkab.
Lõpetuseks, vajutage ruut või katkestage ühendus.

lisamaterjal

Näpud hakksid hirmsalt sügelema ja mõtlesin, et võiks siia siis juba midagi tarka ka kirjutada. Elu on rutiinne, aga seda mitte halvas mõttes. Elame nüüd Treasure Islandil, meil on oma väike tuba. Selle üle on mul kirjeldamatult hea meel. Poolteist kuud on läinud ja ma sain esimest korda oma riided kohvrist kappi panna! Siin olles õpib üli väikestest asjadest nii suurt rõõmu tundma, et tahaks õnnest lausa nutta :D. Mis mind ja Kadrit veel õnnelikuks teeb on Trader Joe's toidupood. Rattamees viis meid sinna poodi, kui me veel tema juures elasime ja seal on lihtsalt nii äge! :D Eile käisime toidusopingul seal kahekesi. Kuigi ma olin just töölt tulnud ja üli väsinud, oli poes tuju lihtsalt laes. Seal on ODAV, tervislik, EUROOPA toit. Pluss seal saab tasuta kohvi ja pitsat :D.
Kui ma ennist mainisin, et peaks uue töö ka kõrvale otsima, siis selleks kahjuks aega pole. Nimelt anti mulle ka esmaspäevaks vahetus. Peale selle - mul pidi täna olema vaba päev. Hommikul äratas mind aga kõne - kas ma täna tööle saaks tulla? Kuna mu rahakott sisaldab praegusel hetkel ühte dollarit, siis olin muidugi nõus. Seal öeldi mulle, et ma võiks homme ka tulla - nii et vabadust pole. Üks huviav asi juhtus ka täna töömanu. No või isegi kaks. Esiteks ümises üks 60ndates india päritolu naisterahvas omaette black eyed peas'i "meet me halfway..." Mis on REAALSELT KUMMALINE nähtus, aga vist siin riigis tavaline. Teiseks küsis üks järjekordne klient, et kus ma pärit olen ja kui ma vastasin, et Eestist ja ootasin vastuseks küsimust KUS SEE ON? siis vastas see mees hoopis, et ma teadsin kunagi päris palju sõnu eesti keeles, aga ainus, mis mul praegu meeles on, on sõna EESTI KEEL. Hämmastav, niiet pole see Eesti midagi nii väike ja mõttetu koht! VOH!
Kunagi kui rohkem aega, siis teen kodust pilte ja jagan teiega. Siin elab üks kutsa ka, nimeks Doc. Ta on nagu Keron ainult musta värvi :D. Uskuge või mitte, aga me juba armastame üksteist :D Ta on tark ja suur ja pisut jässakas. Niiet meil on palju ühist. HAHAHA :D
Üks asi veel, mis mulle muret teeb, on see, et ameeriklastel pole sellist asja nagu veekeetja - kann mis käib stepslisse ja keedab vett. Me oleme juba päris paljudes kodudes ööbinud ja mitte kellegil pole seda. Vesi keedetakse pliidi peal ja jutul lõpp. Seda biiti ma eriti lahti ei jaga, endal neil on igalpool 24/7 nett ja mis kõik luksus veel, aga seda lihtsat asja pole.
Rohkem nagu ei oskagi midagi lisada. Lähen nüüd linna ja naudin oma vaba õhtut, et homme jälle tööle minna!