esimene päev

Niisiis, kohal me oleme. Istun hotellis wc põrandal, sest mojal pole pistikut. Me oleme neljakesi toas. Mina ja Kadri ja üks tüdruk Kandadast ja üks Mehhikost. Homme aga kolime juba uude hotelli, kus saame ikka ainult oma toa.
San Fransisco on täitsa tore. Enne kui maale jõudsime juhtus lennujaamas ka üks paha juhtum. Kadri unustas oma J1 viisa mingi tähtsa paberi kohvrisse, aga seda küsiti kohe passikontrollis. Ta pidi ameerika onudega sellepärast taha ruumi minema. Peale selle kodus ta kott ka korra ära, kus see tähtis paber sees oli. Saime kohe alguses südamerabandusi ja sokke, aga kõik lõppes siiski õnnelikult. Londonis määriti meile mingi imelik pangakaart ka pähe, mis tegelikult isegi peaaegu toimib. Üleüldse olen ma kuidagi väga mitteusaldav, jube imelik kuidas kõik koguaeg nii viisakad ja abivalmid ja toredad on. Ma aga kujutan ette, et kõigel ja kõigil on mingi kuri tagamõte. Kadri üritab selgeks teha, et tegelikult pole. Ma vaikselt juba õpin seda kunsti ka :D. Jõudsime ja läksime linnapeale ringi vaatama. Alguses suundusime kohtadesse, mis pidid kõige popimad ja kõige keskused olema. Kõndisime ja kõndisime ja ma ootasin ja ootasin seda lummavat San Francisco ilu, millest mulle on räägitud, aga no mida pole seda pole. Väga kesine oli kõik. Noh, ja siis ma pettusin, Kadri pettus ka. Mõtlesime, et lähme parem kohe Alaskale. Aga õnneks juhtus nii, et kui me omameelest need "popid" kohad läbi käisime, jõudsime tegelikult ka sinna kus oli täitsa täitsa kaunis ja huvitav. Alaskale jääb seekord minemata. Panin paar algelist pilti ka (videoid panen kui natuke vähm-mädasemasse netiühendusse satun).
Mis siis veel põnevat? SSN-i, tänu millele saaks tööle, on võimalik alles 10 päeva pärast taotlema hakata, nii et meil siin palju aega raha raisata ja ringi kolada. Omasooiharaid vastuassugupoole esindajaid on veidralt palju, ja igal pool tänaval lehvivad vikerkaarevärvides lipud. Iseenesest huvitav. Jaaa, ja tähelepanu saab ka palju. Ikka küsitakse, et kust pärit olete ja arvatakse, et skandinaaviast. Selline huvitav lugu juhtus ka. Kõndisime mööda koledat tänavat, ma just viskasin nätsu maha. Tuli mingi onu, tõsise näoga. Ütles, et vabanudst, rikkusite seadust ja näitas mingit tõendit. Meil ehmatasime ennast hulluks, siin ei tea kunagi mida oodata. Aga siis ta ütles, et rikkusite seadust, kuna nägite liiga head välja või liiga ilus naeratus vms ja küsis raha annetuseks. Nojahsiis, tähelepanu igastahes ta sai. Lõpuks hakkasime toidupoodi otsima, aga ei leidnud, sest olime mingil äri tänaval/rajoonis. Pidime leppima hotelli kõrval oleva poega, kus polnud pooltel asjadel hindu. Sellepärast ei julgenud väga midagi osta ka.
Kell on õhtul pool 11, nüüd oleme ametlikult vist 24 h üleval olnud. Sellepärast ma siis lõpetan ka, et inimeseks saada lõpuks.