Pinge on leitud!

Nagu pealkirigi ütleb...Pinge on leitud ja ta on Texases. See oli päeva parim uudis minu jaoks. Loodan tast jälle midagi kuulda ja saadan tervitusi Eestimaale ka.
Aga ma siis natuke pajatan oma viimastest päevadest ka. Neljapäevast alates on blogi pooleli jäänud. Tuleb tõdeda, et ma olen isegi väga tubli olnud blogeerimise alal. Hästi natuke veel kolmapäeva õhtust jaa siis nii edasi...
Kolmapäeval oli väga tore õhtu, käisime esimest korda väljas siinkandis. Mission districtis täpsemalt. Lõpuks istusime pargis ja mingid naljakad kohalikud noored tulid ka ja ajasid meiega juttu. Hommikul oli vaja juba vara tõusta, sest pidime järgmise couchiga kell 8.45 kohtuma. Tormasime oma suurte kottidega läbi tänavate kuni jõudsime kohvikuni, kus oli meie couch ja kaks ta sõpra veel. Viimaks ometi hakkame kohtuma nende normaalsete auto/tööinimestega! :D Siis viis couch meid koju, astusime uksest sisse ja elu tundus jälle elamist väärt! Kahekorruseline väga ilus korter, rõdud ja katuseterass ja mida kõike veel.

Eile olevat neil siin pidu olnud ja kõik oli suht sassis. Härra lahkus tööle ja me asusime koristama, mis on minu lemmikspordiala :D Kedagi päeval kodus ei ole, niisiis me saame siin päev otsa üksi toimetada. Kolm järgmist ööd siis sellises kohas. Kirjutasin ka oma CVd, lastes fantaasial mõnusalt lennata, ega keegi niikuinii ei tea ühtegi Eesti restorani vms. Päeval saime kokku teiste Eesti tüdrukutega ja ka ühe Eesti poisiga, kes just saabus SFsse. Tal oli igasuguseid hulle lugusid rääkida sellest, kuidas ta on kahe nädalaga käinud juba mitmes CA linnas ja veel Mehhikos ja kõike vist suht ilma rahata ka. Niisiis kohtumine ja muljetamine läbi, saime kokku oma couchiga, kes kutsus meid kaasa oma sõbra sünnipäevale mingisse kohvikusse. Ta sõber oli eriti hull kuju, kes üritas koguaeg vene keeles vestlust aretada, sest olevat seal maal elanud. Tagasi kodus tutvusime ka teise meie couchi korterikaaslastega, igati vahva. Hommikul läksime kohe tööd otsima. Mina suundusin otsejoones Wishermans Wharfi. Alustada oli päris hirmus, aga täitsa harjus lõpuks ära. Igalpoolt sai mingeid aplikatsioone, mõnes kohas küsiti siukseid asju, mis on minu jaoks ikka täielik kosmos. Kõik on sõbralikud ja lubavad tagasi helistada vms, aga vaevalt küll. Kannatalik peab olema ja ega ühe päevaga midagi ei leia ka vast. Kadril on küll homme proovipäev hostessina, hoiame talle pöialt, et lõpuks tööd ka ikka saaks sinna! Homme on plaanis veel minna vaatama ühte tuba, mida tahaks üürida. Kui see normaalne välja näeks, siis oleks diil olemas vist küll.
Täna on reede õhtu, käisime söömas mingit hiina toitu ja hiljem istusime väljas ja ajasime niisama juttu. Seekord käisme väljas mitte meie couchiga (keda ma täna pole näinudki?!), vaid ta ühe korterikaaslasega ja tema sõbrantsiga. Sellele tüdrukule saatsin oma CV juba ka ja lubas minu heaks ühes kohas pinda sondeerida. Couchimise juures olen peale kõige muu suurepärase tähendanud veel seda, et toidu peale ka eriti raha ei lähe. Viiakse välja sööma ja pärast veel tänatkse ka, et ikka läksime.
See oli siis lühem kokkuvõte viimastest päevadest. Kõik nagu meelde ei tulegi hetkel ja jube väsimus on peal. Head ööd!