brimbrimbrim trahtrahtrah

Eile oli mu esimene ja eelviimane tööpäev DJna. Kui mul oleks ka DJ nimi, siis oleks see kindlasti DJ Olav, kahtlemata. Ma olin enne minekut tegelikult väga hirmul. Kõige jubedamaks tegi asja see, et meie couch Nick helistas töölt ja ütles, et see on ikka nii kahtlane diil ja ta kardab väga minu pärast. Mu peast jooksid läbi kõikvõimalikud õudusfilmi stsenaariumid: a) tapetakse b) müüakse maha c) tükeldatakse d) vägistatakse jaa nii edasi. Aga millegipärast ma siiski ei mõelnud minemise suhtes ümber ja jumal tänatud, et ei mõelnud. Võtsin ette ja läksin caltraini peale - sihtkoht Mountain View, mis on umbes tund aega SFst kaugemal. Ikka veel olin hirmust iga hetk minestamas. Jõudes sihtkohta tuli härra Abuu, nimeks Hasan, mulle vastu ja oli väga tore. Näitas linna ja siis sõitsime tema restorani, mis oli väike ja mitte väga uhke, aga rahvast oli palju - kõik Abuud. Siis hakkas töö pihta - uurind läbi härra pleilistid, teadsin ma kohe, mis stiili muusika siin peale läheb. Seejärel otsisin oma mälusoppidest üles sarnase stiiliga eesti muusika arstisid ja siis läks lahti. Ma tahtsin väga just eesti muusikat mängida ja ka härral ei olnud midagi selle vastu. Alustasin rahuliklut Rolf Juniorist ja kuna see lugu sai kohe kiita ei hoidnud ma ennast enam tagasi, mängisin kõiki tervamaid (loe: nürimaid) pliiatseid karbis. See kõik tegi mulle niipalju nalja, et ma lihtsalt PIDIN ka Vaido Neigause indialaste seas kuulasaks mängima. Mõeldud, tehtud. Aga siiski, k6igi lemmik - muidugi VARJUD! Hiljem tuli aga mingi natuke hull tüdruk oma indiamuusika plaadiga ja palus seda mängida ja ega mul selle vastu midagi polnud ka. Kella kahe paiku öösel toodi mind ilusti tagasi SFsse. Homme lähen uuesti ja vaatab, mis nalja ma siis korda saadan. See, mis on minu jaoks kvaliteetkraam neile nkn peale ei lähe, niiet... :D
Järgmine hommik polnud kerge. Kell 9 oli äratus ja matkama minek! Sõitsime linnast välja, üle Golden Gate silla ja mööda kohutavalt kurvilisi teid kuni jõudsimegi pärale. Täpsustaksin siinkohal, et meie eelmine couch Benjamin Abram (Gisela sugulane raudselt :D) kutsus meid matkama. Maksime 5 dollarit ja astusime rajale. Arvasin, et tuleb kergem matk, aga kaugel sellest. Me kõndisime maha kuskil 15 km, millest vähemalt pool, kui mitte rohkem oli 90 kraadi ülesmäge. Lihtsast jalutuskäigust kasvas välja hardcore matk usside ja sisalikega. Aga nüüd vaja uuesti rong püüda ja DJ Olav pulti lasta! :D

Paar ääremärkust veel: Nick lahkus täna Sveitsi ja meie võõrustame tema eest siin ühte saksa tüdrukut, kelle kaks sõpra ka võib-olla jäävad siia mõneks ajaks (üks sakslane ja teine austerlane) pluss peame veel Raido siia sisse smuugeldama ja veel ühe Eesti tüdruku (Kadri sõbranna, kes on läbisõidul). Niiet rahvast järkub.

Kirjutamisteni!